Dokumentide legaliseerimine

19. septembril 2013 jõustus Eesti suhtes Brüsseli 1987. aasta Euroopa ühenduse liikmesriikide dokumentide legaliseerimisest loobumise konventsioon, mis oluliselt lihtsustab asjaajamist Eesti ja Kreeka vahel.

Alates 19. septembrist 2013 ei vaja Eestis väljastatud avalikud dokumendid enam legaliseerimist kahes riigis. Selle asemel tuleb Eesti avalik-õigusliku asutuse või institutsiooni poolt väljastatud dokumendile võtta Eesti lähimalt notarilt dokumendile täiendav ehtsuse ja allkirjastaja pädevuse kinnitus  – apostille.  (Sõna tuleb prantsuse keele samasõnalisest konventsioonist ja sisuliselt on tegemist konventsiooni kohase vormiga, mis sisaldab andmevälju, mida notar peab enne apostille väljastamist kontrollima ja ära täitma enne, kui kinnitab selle ehtsust ning ühendab selle lahutamatult algdokumendi külge.

Alates detsembrist 2017 võeti Eestis kasutusele ka e-apostille ja ka seda saab lahutamatult sisuda nii paberdokumendi kui digitaalse algdokumendi külge. Mõlemaid apostille’ga kinniyamise toiminguid teevad kõik Eesti notarid.

Avalik dokument Brüsseli konventsiooni tähenduses on:

  • kohtu või kohtuga seotud dokument;
  • haldusdokument, mille all tuleb mõista diplomeid, tõendeid, teatisi, perekonnaseisudokumente ja muid sarnaseid dokumente;
  • notariaaldokument;
  • notariaalsed või ametlikud koopiate ja allkirjade ehtsuse kinnitused.

Konventsiooni kohaldatakse ka varasemalt välja antud avalikele dokumentidele.

NB!  Juhime Teie tähelepanu, et saatkonna poolt koostatud või väljastatud dokumete ei legaliseerita ega kinnitata apostille’ga ning need on  kehtivad ilma täiendava kinnitamiseta.