Athens

Kreeka tunnustas Eesti Vabariiki 19. mail 1922. 1922. aastal nimetati Eesti saadikuks Kreekasse Varssavis resideerinud Aleksander Hellat, kes sai ametis olla mõned kuud, sest sama aasta novembris kutsuti ta Eestisse välisministriks. Aastatel 1929–1940 oli Eesti aukonsul Ateenas Augustin Constantin Papadatos  ja aastatel 1928–1940 aseaukonsul Pireuses Spiridon A. Georgandas. Kreeka oli Eestisse akrediteerinud Varssavis resideerinud suursaadiku Kimon A. Kollas’e. Kreeka aupeakonsul Eestis aastani 1929 oli Jüri Parik, seejärel Oskar Kerson aastani 1940.

Diplomaatilised suhted kahe riigi vahel taastati 2. oktoobril 1991. Eesti suursaatkond Ateenas alustas tööd 1997. aasta aprillis ajutise asjuri Jüri Arusoo juhtimisel. 18. aprillil 2001 esitas oma volikirja Kreeka presidendile Constantinos Stephanopoulosele esimene Eesti taasiseseisvumise järgne suursaadik Kreekas Andres Unga, resideerides esialgu Tallinnas. Alates 2003. aastast resideerib Eesti suursaadik Ateenas. Eesti praegune suursaadik Kreekas Karin Rannu andis oma volikirjad üle 10. mail 2022.

Esimene Kreeka suursaadik taasiseseisvunud Eestis oli alates 1993. aastast Stelio Valsamas-Rhallis, resideerides Helsingis. 2005. aasta veebruaris avas Kreeka suursaatkonna Tallinnas, esimeseks Tallinnas resideerinud suursaadikuks oli Christos Karapanos. Kreeka praegune suursaadik Georges Papadopoulos esitas oma volikirjad Vabariigi Presidendile 12. jaanuaril 2023.

Eestil on Kreekas hetkeseisuga 4 aukonsulit: Emmanuel Dandoulakis Kreeta saarel, Nikolaos Kantarzis Kosi saarel, Irene Panagopoulos Patrases ning Efpraxia Avlogiari Thessalonikis.

Suursaatkond Ateenas katab ühtlasi ka Küprose Vabariiki ja Albaaniat.

Riigikogu Kreeka-Eesti sõprusgrupi esimees on Annely Akkermann.