Kui vajad võõrsil abi
Kui satud Kreekas viibides hädaolukorda, võta palun tööajal ühendust saatkonnaga telefoninumbril (+30) 210 74 75 660, kui aga töövälisel ajal või puhkepäevadel, siis saad infot ja nõu välisministeeriumi hädaabi telefonil +372 53 01 9999
Reisidokumendi kaotus
Alates 9. detsembrist 2025 väljastavad Eesti saatkonnad Euroopa Liidu (EL) ühtse vormiga tagasipöördumistunnistust (Emergency Travel Document, ETD), mis asendab seni väljastatud Eesti Vabariigi tagasipöördumistunnistust ja tagasipöördumise luba (TPT ja TPL). Seda ajutise iseloomuga reisidokumenti saab taotleda Eesti saatkondades ning EL-i liikmesriikide välisesindustes.
Tagasipöördumistunnistust on vaja taotleda järgmistel põhjustel:
- reisidokument on kadunud, varastatud või hävinud;
- reisidokument on aegunud ning uut ei ole võimalik mõistliku aja jooksul saada;
- välisriigis sündinud alla üheaastasele lapsele.
Kui reisidokument on kaotsi läinud kuriteo tulemusena, soovitame juhtumi registreerida kohalikus politseis ning küsida vastavasisuline tõend politseisse pöördumise kohta.
Kui reisil olles kaotate või Teilt varastatakse pass või ID-kaart, väljastab konsul tagasipöördumistunnistuse. Tagasipöördumistunnistusega ei saa jätkata pooleliolevat reisi või elada asukohariigis. See antakse üheksainsaks reisiks (koos ümberistumistega), mis võimaldab sõita tagasi koju. Pärast Eestisse jõudmist tuleb tagasipöördumistunnistus tagastada Politsei- ja Piirivalveametile. Kui lõppsihtkoht ei ole Eesti (nt jõuate oma elukohta teises EL-i liikmesriigis), siis palume tagasipöördumistunnistus saata välisministeeriumile.
Reeglina peab dokumendi taotlemiseks saatkonda isiklikult kohale minema. Taotlemiseks tuleb eelnevalt aeg kokku leppida.
Tagasipöördumistunnistuse taotlemisel on vaja:
- täita taotlusankeet (PDF; DOC);
- esitada digitaalne dokumendifoto;
- tasuda koha peal riigilõiv.
Riigilõivu saab tasuda saatkonnas ainult sularahas või saatkonna pangaarvele:
Estonian Embassy
Bank: ALPHA BANK AE
IBAN GR1401401120112002002012777
SWIFT CRBAGRAA
Palume enne ülekande tegemist kindlasti meiega konsulteerida!
Aga kui läheduses saatkonda ega aukonsulit ei ole, siis on võimalik vajalik dokument taotleda saatkonnast ka kaugtuvastamise (videokõne) teel.
- Kaugtuvastamine sobib reisijatele, kellel on oma elukohta sõiduni aega (lennuk, laev, rong või buss ei lahku lähitundidel või järgmise päeva hommikul).
- Taotlejal peab olema internetiühendusega arvuti, nutitelefon jne või tal peab olema juurdepääs avalikule internetipunktile, et teha saatkonna konsuliga dokumendi taotlemiseks vajalik videokõne.
- Taotleja organiseerib konsuli väljastatud dokumendi kohale toimetamise (maksta tuleb otse kullerfirmale, sest dokument saadetakse kulleriga tellija kulul) eest ise. Dokument jõuab taotleja kätte 3-5 tööpäeva jooksul. Täpsemad juhised saab saatkonna konsulilt.
ID- kaardi kaotamisel helistage koheselt Politsei- ja Piirivalveameti ID-abiliini numbril +372 6773377 ja paluge oma ID-kaardi sertifikaadid peatada. Selleks küsib abiliin Teie isikuandmeid: ees- ja perekonnanime, sünniaastat või isikukoodi, sünnikohta või ID-kaardi numbrit. Peatatud sertifikaatidega ei saa anda digitaalallkirja ega teha muid toiminguid elektroonilises keskkonnas.
Korduma kippuvad küsimused seoses EL-i tagasipöördumistunnistusega (ETD, edaspidi tagasipöördumistunnistus).
Vaata ka infot ReisiTargalt.
ID-kaardi/elamisloakaardi/digi-ID kaotus:
Helistage koheselt Politsei- ja Piirivalveameti abiliinile +372 677 3377. Teie palvel peatatakse kaardil olevad sertifikaadid. Seejärel pole võimalik kaarti enam elektrooniliselt (nt digitaalse allkirja andmiseks) kasutada.
Edasine sõltub sellest, kas saate kaardi tagasi oma käsutusse (leiate üles) või dokument jääb kadunuks:
- kui leiate kaardi üles, saate peatatud sertifikaadid uuesti aktiveerida. Selleks tuleb esitada uus avaldus Politsei- ja Piirivalveametile. Sertifikaatide peatatus lõpetatakse või väljastatakse uued ning kaarti saab jälle elektrooniliselt kasutada.
- kui kaart jääbki kadunuks, tuleb Teil võtta ühendust saatkonnaga ning esitada avaldus, mille alusel tunnistatakse kaardil olnud sertifikaadid ja kaart kui füüsiline dokument kehtetuks. Kaardi edasine kasutamine pole siis enam võimalik. Seejärel tuleb taotleda juba uus kaart. Kehtetuks tunnistatud isikut tõendavat dokumenti uuesti kehtivaks teha ei saa.
Kui Te esitate isikut tõendava dokumendi kaotsimineku korral saatkonnas taotluse uue dokumendi väljaandmiseks, märkides taotlemise põhjusena kaotsi läinud, hävinud, varastatud, siis tunnistatakse Teie dokument kehtetuks taotluse alusel ning eraldi avaldust dokumendi kehtetuks tunnistamiseks vaja ei ole.
ID-kaardi sertifikaatide peatamine
Kui teil on kahtlus, et teie ID-kaart on kadunud ning seda võidakse kuritarvitada (näiteks sinu nimel digitaalallkirja anda), helistage esimesel võimalusel ID-abiliini numbril 1777 (välismaalt helistades (+372) 6773377 ja paluge oma ID-kaardi sertifikaadid peatada. Selleks küsib abiliin teie isikuandmeid: ees- ja perekonnanime, sünniaastat või isikukoodi, sünnikohta või ID-kaardi numbrit. Peatatud sertifikaatidega ei saa anda digitaalallkirja ega teha muid toiminguid elektroonilises keskkonnas.
Kui ID-kaart kaob, teavitgea kindlasti ka Politsei- ja Piirivalveametit, kes saab vajadusel tunnistada ID-kaardi kui füüsilise dokumendi kehtetuks.
Mida konsul saab teha?
- Väljastab abivajajale ajutise reisidokumendi.
- Nõustab vajadusel suhtlemisel kohalike ametivõimudega, aitab leida esindaja või advokaadi ning tarvidusel tõlgi.
- Vahendab vajadusel suhtlust abivajaja lähedastega Eestis.
Raha kaotus
- Raha kaotamisel peaksite abi saamiseks pöörduma lähedaste või sõprade poole.
- Eesti konsulid või aukonsulid sellistel juhtudel raha anda ei saa, kuid konsul aitab teil vajadusel võtta ühendust lähedastega ning nõustab raha ülekannete tegemisel.
- Raha kaotuse korral on võimalik lähedastel raha saatmiseks hättasattunule kasutada ka rahvusvahelist kiirrahakaardi saatmise teenust, mida pakuvad MoneyGram ja Western Union ja Wise.
- Välisesindus saab anda rahalist abi nö tagatise olemasolul – väljamakse saab konsul teha juhul, kui vastav summa on lähedaste poolt kantud välisministeeriumi pangaarvele (SWEDBANK: EE122200221006104336, SWIFT/BIC:HABAEE2X, viitenumber 700025262).
Mida konsul saab teha?
- Annab nõu, kuidas saata raha parimal ja kiireimal moel abivajajale.
- Vahendab vajadusel suhtlust lähedastega Eestis, või kohalike ametivõimude, haigla või muu vajaliku asutusega.
Mida konsul ei saa teha?
- Ei laena raha ega teosta Teie eest äri või muid tehinguid.
- Ei otsi ega osta Teile uusi lennuki-, laeva-, rongi- või bussipileteid.
Kuriteo ohver
Konsulaarabi andmine kuriteo ohvrile seisneb kannatanule tema õiguste kaitseks vajamineva informatsiooni andmises. Konsul ega aukonsul ei osuta õigusabiteenust, sest kummalgi pole rahvusvahelise tava kohaselt õigust sekkuda kohalikku õigusmõistmise protsessi.
Kui Teie või Teie lähedane on langenud Kreekas kuriteo ohvriks, siis on Teil õigus pöörduda elukohajärgsesse pensioniametisse kompensatsiooni saamiseks. Nii Eesti kui Kreeka on ühinenud vägivallakuritegude ohvritele hüvitiste maksmise Euroopa konventsiooniga (European convention on the compensation of victims of violent crimes, ETS 116). Selle konventsiooni kohaselt on teise liikmesriigi territooriumil vägivalla/kuriteo ohvriks langenud teise liikmesriigi kodaniku omastel õigus ohvri surma korral taotleda sellelt riigilt, kus kuritegu toime pandi, hüvitist matusekulude eest.
Kinnipidamine kuriteokahtlusega
Välisriigis kinnipidamise korral tuleb meeles pidada, et kinnipeetul on kindlad õigused – peab olema tagatud võimalus võtta ühendust Eesti saatkonnaga Ateenas, samuti peab olema tagatud õigusabi ehk advokaadi teenus ning vajadusel tõlge kinnipeetu jaoks arusaadavasse keelde.
Mida saab konsul teha isiku kinnipidamisel? Konsul saab jälgida, et Eesti kodanike kinnipidamine on seaduslik ja tema kohtlemine vastaks rahvusvahelisele tavale. Juhul, kui ilmnevad tõsised kõrvalekaldumised, saab konsul juhtida sellele vastavate ametkondade tähelepanu. Kinnipeetu kirjalikul ja põhjendatud vajadusel külastab konsul teda vanglas.
Mida konsul ei saa teha isiku kinnipidamisel? Levinud on väärarusaam, et Eesti riik peab tasuma kinnipeetu õigusabi, tõlgi või teiste teenuste eest. Asukohamaa poolt määratakse riiklik kaitsja ja kui see kinnipeetut ei rahulda, saab ta palgata endale oma kulul sobivama kaitsja. Samuti on väär arusaam, et konsul ise võiks olla kinnipidamisel või kohtus isiku kaitsjaks või et tema võimuses on kinnipeetu kohe vanglast vabastada. Ka ei saa konsul nõuda kinnipeetule vanglas paremaid tingimusi, kui on ülejäänutel, küll aga halvemate korral teistega võrdseid tingimusi.
NB! Välismaal viibides tuleb järgida asukohariigi seadusi ja eeskirju. Seaduse mittetundmine ei vabasta karistusest.
Eesti kodaniku surm välisriigis
Eesti kodaniku surmajuhtumi korral informeerivad Kreeka võimud Interpoli kaudu Eesti politseid ja välisministeeriumi. Surmateate lähedastele edastab politsei.
Välismaal toimunud surmajuhtumi puhul soovitame ühendust võtta rahvusvahelist matuseteenust pakkuva ettevõttega. Juhul kui oli sõlmitud reisikindlustus, tuleks kindlasti ühendust võtta ka kindlustusega. Põrmu tuhastamise ja transpordiga seonduvad kulud katab kindlustus või selle puudumisel sugulased või lähedased.
Konsul nõustab omakseid põrmu transportimisel asukohariigist Eestisse, mis eelkõige hõlmab vajalike dokumentide väljastamist ning üksikutel juhtudel ka urni või kirstu pitseerimist.
Mida konsul saab teha?
- Nõustab lähedasi põrmu transpordi küsimustes Eestisse.
- Vahendab vajadusel suhtlemist matusebürooga.
- Suhtleb vajadusel asukohamaa ametiasutustega.
- Väljastab vajadusel kirstu või urni pitseerimise tõendi.
Mida konsul ei saa teha?
- Ei maksa põrmu tuhastamise ega transpordi eest.