Perekonnaseisutoimingute kandmine Eesti rahvastikuregistrisse

Kui oled hiljuti abiellunud või sul on sündinud laps või oled muutnud oma nime või elukohta, on vaja see sündmus vastavalt Rahvastikuregistri seadusele kanda 30-ne päeva jooksul Eesti rahvastikuregistrisse. Mõningaid neid muudatusi saab teha vaid saatkonna või Eesti rahvastiku- või Pereregistri kaudu, teisi aga ise Eesti kodaniku portaali: eesti.ee kaudu. Sõltuvalt asjaolust on alljärgevate sündmuste puhul saatkonda või Eesti vastavale registrile vaja esitada järgmised dokumendid:

Sünd

  • Sünnitunnistuse originaal (mitmekeelne variant, millest üks on inglise keel ja kannab originaal templit ning allkirja) või selle ametliku tõlkega kinnitatud koopia, mis on apostille’ga kinnitatud.
  • Koopiad vanemate passidest või ID-kaartidest

Abielu

  • Abielutunnistuse originaal (mitmekeelne variant, millest üks on inglise keel ja kannab originaal templit ning allkirja) või selle ametliku tõlkega kinnitatud koopia, mis on apostille’ga kinnitatud.
  • Koopiad abikaasade passidest või ID-kaartidest

Nimemuutus

  • Nimemuutmise originaal dokument (mitmekeelne variant, millest üks on inglise keel ja kannab originaal templit ning allkirja) või selle ametliku tõlkega kinnitatud koopia, mis on apostille’ga kinnitatud. Nimemuutuse alusdokumendil peab olema varasem nimi ja kuupäev, millal nimi muutus.
  • Koopia passist või ID-kaardist

Andmete kandmiseks Eesti rahvastikuregistrisse palume nimetatud dokumendid:

  • saata posti teel aadressile Messogion Ave. 2-4 Athens Tower, 23rd floor, GR-115 27 Athens, Greece
  • või tuua saatkonda, registreerides eelnevalt vastuvõtuaeg telefonil (+30) 210 7475 660

Originaaldokumendid tagastame nende omanikele pärast andmehõive kande tegemist.

Küsimuste korral palun võtta meiega ühendust telefonil (+30) 210 7475 660 või e-maili teel: [email protected]

Andmete muutmine Eestis

Täiendav võimalus on taotleda rahvastiku- või pereregistri  andmete muutmist Eesti kaudu ning vastava juhendiga saate tutvuda Tallinna Perekonnaseisuameti veebilehel.

Alles pärast registriandmete muutmist saate vajaduse korral saatkonnast taotleda kinnitatud registriandmete väljavõtet või perekonnasündmuse tõendit.  

Lapse hooldusõigus

Sarnaselt mitmete teiste Euroopa riikidega on ka Eesti perekonnaõiguses kasutusel lapse hooldusõiguse mõiste. Selle puhul on tegemist eelkõige vanemate vastutusega selle eest, et lapsele oleks tagatud kõik eluks ja arenguks vajalik. Hooldusõigus jaguneb isiku- ja varahoolduseks. Lapse isikuhooldus tähendab vanema jaoks nii õigust kui ka kohustust teha kõik, et tagada lapse heaolu ja tema füüsiline ning psüühiline areng. Siia kuulub ka vanemate õigus kindlaks määrata, missuguste isikutega võib laps suhelda ja kus viibida. Varahooldus tähendab vanemate kohustust valitseda lapsele kuuluvat vara lapse huvides ja teda ka varalistes küsimustes esindada. Vajaduse korral võib kohus piirata vanemate ühte või teist lapse suhtes teostatavat hooldusõigust.

Kellel on üldjuhul vanemlik vastutus lapse eest?

Abielus olevad vanemad saavad sünni registreerimisel automaatselt ühise hooldusõiguse. Kui tegemist on vabaabielulise vms kooseluga, peavad lapse vanemad otsustama, kas hooldusõigus jääb mõlemale või ainult emale või isale. Üksikema puhul jääb hooldusõigus ainult emale. Kui alguses registreerib ema lapse sünni üksikemana, aga hiljem tehakse põlvnemine ehk isast omaksvõtt, siis selle toimingu käigus on võimalik otsustada, kellele hooldusõigus jääb – kas edaspidigi üksi emale või saavad ema ja isa ühise hooldusõiguse. Kõikidel ülejäänud juhtudel otsustatakse hooldusõigus kohtus (näiteks kui lapse elu korraldamiseks on otstarbekam, et hooldusõigus oleks ühel vanemal (teine vanem on näiteks välismaal), siis saab seda muuta kohtus). Kui hooldusõigusest soovitakse hiljem loobuda, tuleb samuti pöörduda kohtusse.

Kõigile lastevanematele, kelle laps oli kantud Eesti rahvastikuregistrisse enne 1. juulit 2010, on määratud ühine hooldusõigus.

Mida tähendab vanema hooldusõigus praktikas?

Kui vanematel on ühine hooldusõigus, siis on vajalik mõlema vanema nõusolek tähtsamate otsuste tegemisel lapse elus, näiteks millisesse kooli laps panna. Samuti on vajalik mõlema vanema nõusolek lapsele passi taotlemisel. Kui üks vanem läheb lapsega reisima, peab sellest ka teine vanem teadlik olema ning oma nõusoleku selleks andma.

Kui ainult ühel vanemal on hooldusõigus, siis vastutab tema üksi lapse elus oluliste otsuste tegemise eest.

Miks on hooldusõiguse määramine oluline?

Hooldusõiguse küsimuses on esikohal eelkõige lapse huvid. Hooldusõiguse institutsiooniga on selgemalt määratletud vanemate õigused ja kohustused lapse ülalpidamisel. Lapse tegelikul kasvatajal (hooldusõigust omaval isikul) võivad kohtuotsusega seega olla antud suuremad õigused ja kohustused lapse elus tähtsate otsuste tegemisel kui tema tegelikel vanematel.