Eesti ja Kreeka diplomaatilised suhted 100

Kreeka tunnustas Eesti Vabariiki de jure 19. mail 1922 aastal, mis pani aluse ametlikule diplomaatilisele suhtlusele.

Juubeliaastaks oleme koostanud Eesti ja Kreeka suhete ajajoone. See on kronoloogiline ajalooliste fotode, dokumentide ja tekstide galerii, mis annab ülevaate kahe riigi vaheliste suhete olulistest hetkedest 100 aasta vältel.

Täname kõiki, kes on andnud oma panuse faktide, fotode ja dokumentide kogumisse!

Fotoallkirjade vaatamiseks mine kursoriga fotole.

Head ajarännakut!

Eesti välisministeerium

Eesti suursaatkond Ateenas

24.02.1918

Kuulutati välja Eesti Vabariigi iseseisvus

Iseseisvusmanifesti ettelugemine Pärnus 23.02.1918. Foto: Pärnu Muuseum

18.01.1922

Vabariigi valitsus nimetas Eesti esindajaks Kreekas Aleksander Hellati

Aleksander Hellat. Foto: välisministeeriumi arhiiv

Aleksander Hellat resideeris Varssavis ja oli ametis novembrini 1922, kui ta määrati välisministriks.

19.05.1922

Kreeka tunnustas Eesti Vabariiki de jure

Kreeka välisministri Georgios Baltatzise kiri Eesti välisministrile. Foto: Rahvusarhiiv

Kreeka välisministri Georgios Baltatzise kiri Eesti välisministrile.
Foto: Rahvusarhiiv

1922

Kreeka aupeakonsuliks Eestis sai Jüri Parik

Jüri Parik. Foto: Rahvusarhiiv

Suurärimees Jüri Parik oli ametis kuni oma surmani 1929. aastal.

1929–1940 oli Kreeka aupeakonsuliks Eestis suurtööstur Oskar Kerson.

Oskar Kerson. Foto: välisministeeriumi arhiiv

04.01.1927

Eesti ja Kreeka vahel sõlmiti kauba- ja laevandusleping

Kauba- ja laevanduslepingu esimene ja viimane lehekülg. Foto: Rahvusarhiiv

Kauba- ja laevanduslepingu esimene ja viimane lehekülg.
Foto: Rahvusarhiiv

10.05.1927

Eesti aupeakonsuliks Kreekas nimetati Ernst Veberman

Ernst Constantin Veberman. Photo: National Archives

Kalandusteadlane Ernst Veberman määrati konsuliks Thessalonikisse, aga ta siirdus õige pea Ateenasse. Ta oli ametis kuni 1929, kui ta nimetati aupeakonsuliks Istanbuli.

Ernst Vebermani konsulaarpatent Thessalonikisse. Foto: Rahvusarhiiv

17.04.1929

Eesti aukonsuliks Ateenas nimetati Augustin Constantin Papadatos

Aukonsuli kandidaadi Augustin Papadatose ankeet. Foto: Rahvusarhiiv

Tööstur Augustin Papadotos oli ametis kuni 1940. aastani.

25.11.1937

Eesti ja Kreeka vahel sõlmiti maksete leping

Maksete lepingu esimene ja viimane lehekülg. Foto: Rahvusarhiiv

18.12.1937

Kreeka esimene saadik Eestis Kimon A. Kollas andis üle oma volikirja riigihoidja Konstantin Pätsile

Volikirja üleandmisel. Istuvad Kreeka saadik Kimon A. Kollas, riigihoidja Konstantin Päts, välisminister Friedrich Akel. Seisavad (vasakult): riigihoidja vanemkäsundusohvitser kolonelleitnant Herbert Grabbi, riigihoidja käsunduskindral kindralmajor Gustav Jonson, riigisekretär Karl Terras, välisministeeriumi protokolliülem Elmar Kirotar, riigihoidja nooremkäsundusohvitser leitnant Leonhard Teder. Foto: Rahvusarhiiv

Saadik Kimon A. Kollas resideeris Varssavis.

Saadik Kimon A. Kollase volikiri. Foto: Rahvusarhiiv

21.06.1940

Eestis teostati Punaarmee toel riigipööre

Okupatsiooni tingimustes valitud Riigivolikogu avaistung 21. juulil. Järgmisel päeval toimunud koosolekul võeti vastu otsus Nõukogude Liiduga ühinemise kohta. Foto: Nädal Pildis, 1940.

Algas Eesti Vabariigi inkorporeerimine Nõukogude Liitu. Eesti NSV valitsus käskis likvideerida kõik Eesti saatkonnad, konsulaadid ja aukonsulaadid ning anda nende varad üle kohapealsetele NSV Liidu esindustele.

20.08.1991

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu võttis vastu otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest. Eesti Vabariik taastati õigusliku järjepidevuse alusel

Lenini kuju mahavõtmine EKP Keskkomitee hoone (praegu välisministeerium) eest. Foto: välisministeeriumi arhiiv

02.10.1991

Eesti Vabariigi ja Kreeka Vabariigi vahel taastati diplomaatilised suhted

Eesti ja Kreeka ühisdeklaratsioon diplomaatiliste suhete taastamisest. Foto: välisministeeriumi arhiiv

August 1992

Olümpiavõitjast Eesti korvpallur Tiit Sokk liitus Ateena Panathinaikose korvpalliklubiga

Tiit Sokk ja Kreeka korvpallitäht Nikos Galis Panathinaikose ridades. Foto: Pinterest

1993. aastal liitus klubiga ka Aivar Kuusmaa ja koos mängiti seal 1996. aastani.

01.07.1993

Kreeka esimene suursaadik Eestis Stello Valsamas-Rhallis andis üle oma volikirja president Lennart Merile

Suursaadik Stello Valsamas-Rhallis Kadriorus aukompanii ees. Vasakul protokolliülema asetäitja Tiina Nirk. Foto: välisministeeriumi arhiiv

Suursaadik Valsamas-Rhallis resideeris Helsingis.

Suursaadik Stello Valsamas-Rhallis ja president Lennart Meri pärast volikirja üleandmist Kadrioru lossis. Paremal välisminister Trivimi Velliste. Foto: välisministeeriumi arhiiv

Järgmised Kreeka suursaadikud Eestis olid:

Athanassios A. Theodoracopoulos (1996–2000, resideeris Helsingis)
Basil Ch. Patsikakis (2000–2001, resideeris Helsingis)
Lyssandros Migliaressis-Phocas (2002–2004, resideeris Helsingis)
Christos Karapanos (2005–2008, resideeris Tallinnas)
Polydore Kokonas (2008–2012)
Constantine Catsambis (2013–2016)
Maria Karnoutsou (2016–2019)
Emmanouil Apostolakis (2019– )

Aprill 1997

Ateenas alustas tööd Eesti esimene ajutine asjur Kreekas Jüri Arusoo

Ajutine asjur Jüri Arusoo hotellis Grande Bretagne töölaua taga. Foto: Eesti suursaatkond Ateenas

Esimesed kuud asus saatkond hotellis Grande Bretagne, suvest 1997 paiknes korterbüroos, 2003. aastal koliti Messogioni avenüüle Athens Tower’i 23. korrusele.

23.–29.05.1999

President Lennart Meri riigivisiit Kreeka Vabariiki

Presidendid Constantinos Stephanopoulos ja Lennart Meri kohtumas Kreeka presidendipalees. Foto: välisministeeriumi arhiiv

President Lennart Meri kohtus Kreeka presidendi Constantinos Stephanopoulose, Ateena linnapea Dimitris Avramopoulosi, Kreeka parlamendi Vouli esimehe Apostolos Kaklamanise, Kreeka peaministri Costas Simitisega ning Ateena ülikooli rektori Constantinos Dimopoulosega ja pidas Ateena ülikoolis loengu. President Meri kohtus ka oikumeenilise patriarhi Bartholomeusega, avas Kreeka-Eesti äriseminari ning avas aukonsulaadi Pireuses ja käis Kreeta saarel.

11.–13.10.2000

Kreeka president Konstantinos Stephanopoulose riigivisiit Eestisse

Presidendid Lennart Meri ja Konstantinos Stephanopoulos Kadriorus aukompanii ees. Foto: välisministeeriumi arhiiv

President Stephanopoulos kohtus president Lennart Meri ning Tallinna ja kogu Eesti metropoliidi Stephanosega, Riigikogu esimehe Toomas Savi ja Riigikogu fraktsioonide esindajate, peaminister Mart Laari ja Eesti ülikoolide rektoritega ning külastas ka Tallinna raekoda ja Muuga sadamat.

18.04.2001

Eesti esimene suursaadik Kreekas Andres Unga andis üle oma volikirja president Konstantinos Stephanopoulosele

Eesti esimene suursaadik Kreekas Andres Unga. Foto: Välisministeerium

Suursaadik Andres Unga resideeris Tallinnas, aastast 2003 Ateenas.

Järgmised Eesti suursaadikud Kreekas olid:

Peep Jahilo (2007–2009)
Andres Talvik (2009–2013)
Margus Rava (2013–2017)
Priit Pallum (2018–2021)
Karin Rannu 2022– )

Veebruar 2005

Kreeka avas suursaatkonna Tallinnas

Foto: Kreeka saatkonna vapikilp

Suursaatkond asus aadressil Pärnu mnt 12, praegu asub Harju tänav 6.

Märts 2006

Eesti ja Kreeka alustasid koostööd Euroopa Liidu välispiiri valvamisel

Eesti saatkonna Ateenas sekretär Terje Homutov Giannikou poseerimas Eesti piirivalve merekaatri taustal 2020. Foto: Eesti saatkond Ateenas

Alates 2013 aitasid Kreeka merepiiri turvata mitmed Eesti piirivalvemeeskonnad.

01.02.2013

Kreeka välisministri Dimitrios Avramopoulose töövisiit Eestisse

Välisministrid Dimitrios Avramopoulos ja Urmas Paet kohtumas välisministeeriumis. Foto: välisministeeriumi arhiiv

Kreeka välisminister kohtus välisminister Urmas Paeti, Riigikogu esimehe Ene Ergma, peaminister Andrus Ansipi ja Riigikogu väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoniga.

November 2014

Eesti eksperimentaalne mängufilm „Risttuules“ võitis Thessaloniki rahvusvahelisel filmifestivalil preemia silmapaistva loomingulise saavutuse eest

Foto: Kaader filmist „Risttuules“

Filmi kreekakeelne tutvustus https://flix.gr/news/in-the-crosswind-review.html

16.–18.05.2018

President Kersti Kaljulaidi riigivisiit Kreekasse

Presidendid Prokópis Pavlópoulos ja Kersti Kaljulaid auvahtkonna ees. Foto: Presidendi Kantselei

President Kaljulaid kohtus Kreeka presidendi Prokópis Pavlópoulose, peaminister Aléxis Tsíprase ja parlamendi spiikri Nikos Voutsisega. Kaljulaid külastas ka Frontexi staapi ja kohtus kohalike digivaldkonna esindajatega.

16.10.2019

Kreeka suursaadik Eestis Emmanouil Apostolakis andis üle oma volikirja president Kersti Kaljulaidile

Suursaadik Emmanouil Apostolakis üle andmas volikirja president Kersti Kaljulaidile. Foto: Presidendi Kantselei

10.05.2022

Eesti suursaadik Kreekas Karin Rannu andis üle oma volikirja president Katerina Sakellaropouloule

Suursaadik Karin Rannu ja Kreeka president Katerina Sakellaropoulou. Foto: Kreeka presidendi kantselei

30.05-1.06.2022

Kreeka presidendi Katerina Sakellaropoulou ametlik visiit Eestisse