Eestis on koroonaviiruse ülemaailmse pandeemia tõttu kuulutatud välja eriolukord.

Viiruse leviku tõkestamiseks on alates 17.03 taastatud piirikontroll, piiratud on Schengeni sise- ja välispiiri ületamist. Eestisse sisenemise võimaluste kohta loe Politsei ja piirivalveameti veebilehelt.

Palume välisriikides viibivatel Eesti elanikel, kes soovivad koju naasta, teha seda viivitamatult. 

Loe täpsemalt koroonaviirusega seonduvatest piirangutest ning uuri korduma kippuvaid küsimusi Välisministeeriumi veebilehelt.

Me hoolime Sinu ja kõigi teiste tervisest. Seetõttu palub saatkond koroonaviiruse ja gripi leviku tõkestamiseks tõsiselt kaaluda saatkonda tuleku vajadust. Aitäh mõistva suhtumise eest!

Lähemalt

Elu Kreekas

Kreeka reisiinfo

Kreeka on viimastel aastatel olnud Eesti turistidele meelispaik, kuna suvehooajal toimuvad Tallinna ja Ateena vahel otselennud, mitmetele saartele ka tšarter-lennud. Kohalik hinna- ja elatustase on Eesti omaga võrreldav ning Kreeka maitsev köök, soe ilm ja merevesi läbi kreeklaste külalislahkuse on pea alati garanteeritud. Kreekal on ligi 1200 saarest asustatud ja turistidele avatud ligikaudu 200, neist väiksemad alla ühe hektari suurused. Mitmetele asustatud väike-saartele ei toimu regulaarset transpordiühendust kuna need on kas eraomanduses või siis asustatud vaid mõne üksiku maja või villaga ja turistidele ei ole seal sageli ei avalikke söögi- ega ööbimiskohti. Küll aga võib neile pärlitele sattuda üüritud jahi või kaatriga reisides, sadamas tormivarju otsides, kütust tankides või muidu peatust tehes.

Küllaldast avastamisrõõmu pakuvad aga 40-50 turismile avatud ja pühendunud Kreeka saart, mis jäävad oma suuruselt enamasti meie Saaremaa ja Aegna vahele ning jagatakse sõltuvalt oma asukohast meres, kas Egeuse või Joonja mere saarteks. Egeuse mere saared, mis jäävad Kreekast Türgi poole,  jagunevad veel omakorda Küklaadideks ja Lõuna- või Põhja-Sporaadideks ning omaette kategooria moodustab Kreeta saar ise. Joonia saarestik asub Kreekast Itaalia poole, hõlmates seitset saart, millest tuntuimad on Korfu, Lefkada ja Zakinthos. Suurepärast seiklus- ja avastamisrõõmu pakub ka Kreeka maismaa osa ja selle suuremad linnad – Ateena ja Pireaus kagus, Thessaloniki ja Kavala kirdes, Kalamata, Tripoli ja Naphlio Peloponnesuse poolsaarel edelas, Patras läänes ning Joannina loodes.  Maismaale jääb ka suur osa Antiik -või Vana-Kreeka ajaloolistest paikadest ja vaatamisväärsustest, millest olulisemad on ehk Mykene ja Epidaurus, Iidne Olümpia- ja Messinia Peloponnesuse poolsaarel ja Meteora kloostrid maismaa Kreeka keskosa põhjapoolsemas osas.

Kreeka tervikuna on üldjuhul turvaline reisi sihtkoht. Suurlinnades nagu Ateena ja Thessaloniki esineb aegajalt erinevate huvigruppide streike ja demonstratsioone, mis häirivad tavapärast elurütmi. Suletud võivad olla mõned linnaosad või suuremad tänavad ja häiritud on tavapäraselt ka selle piirkonna kogu maapealne liiklus. Ka metroo mõned peatused võivad sellel ajal olla suletud. Isikliku turvalisuse tagamiseks on alati soovitav vältida demonstratsioone ja suuri rahvakogunemisi (sh fännide kogunemisi pallimängude toimumiskohtades), kuna need võivad muutuda vägivaldseteks. Kreekakeelset infot streikide, tööseisakute, pühade ja nimepäevade kohta leiab siit www.apergia.gr

Kuna Kreeka suurlinnades esineb ka tänavakuritegevust, eriti just turismihooajal aprillist oktoobrini, siis tuleks eriti Ateenas olla tavapärasest ettevaatlikum Syntagma, Omonia ning Monastiraki piirkonnas, kus tegutsevad organiseeritud taskuvargad. Tähelepanelik tuleks olla võimalike pisivarguste suhtes ka lennujaamas, metroos, rannaäärsetes- ja vaatamisväärsuste parklates. Kindlasti ei tasu jätta autosse nähtavale kohale väärtesemeid, elektroonikat ega dokumente.

Maavärinad

Kuna Kreeka asub seismiliselt aktiivses piirkonnas, tuleb Kreekas arvestada ka võimalike maavärinatega. Kuni 5 palliseid maavärinaid esineb Kreeka erinevais paigus pea igakuiselt ja tavaliselt need mingeid purustusi ega kahjustusi ei too, küll aga võib 4,5-5 pallist maavärinat tunda, kui olete vaiksemas kohas ja istuvas või magavas asendis pikali. Suuremate maavärinate korral on see aga alati tunda ja üldjuhul kaasneb sellega ka mööbli või asjade liikumine ning majade vappumine, mis võib kaasa tuua ka nende varisemist või mõranemast. Seetõttu tasub tugevalt tuntava maavärina korral võimaluselt majast väljuda ja võimalusel kaasa haarata joogiveepudel, mobiiltelefon ja rahakott ning tikud või tulemasin.

Suitsetamine

Alates 1. juulist 2009 on Kreekas keelatud suitsetada avalikes kohtades sh haiglates, koolides ja transpordivahendites. Olgugi, et paljudes kohtades seadust eiratakse, tuleb arvestada, et ametlik trahvimäär on kuni 240  eurot. Seetõttu, olgugi, et tavernates ja kohvikutes on sageli tuhatoosid laudadel, tasub esimesena sigaretti süüdates selleks eelnevalt kelnerilt või administraatorilt luba küsida.

Metsapõlengud

Kuumadel ja kuivadel suvedel esineb Kreekas ka metsa- ja maastikupõlenguid. Eelkõige tuleks olla ettevaatlik sõites kuivadel metsaga kaetud aladel. Sel perioodil ei tohi süüdata lõkkeid, kindlasti ei tasuks visata autoaknast välja sigaretiotsi või jätta metsa alla maha prahti, eriti klaaspudeleid, mis võivad kergesti põhjustada süütamisi.

Autoga reisimine talvel

Talvel on mitmes mägipiirkonnas suhteliselt heal tasemel suusakeskused; autodel tuleb vastavalt teeoludele kasutada seal liiklemiseks rataste ümber paigutatud kette või naastrehve. Erinevalt põhjamaadest, ei ole Kreekas talverehvide kasutamine talvel kohustuslik ega sage, mistõttu eriti jaanuar-veebruar, kui esineb öökülma ja lund, olla liikluses ettevaatlik.

Liiklus

Kesklinnas auto või bussiga (www.ethel.gr) liikudes tuleb arvestada ummikute ja parkimiskohtade vähesusega. Liiklus on väga aeglane võimalike streikide ajal ning tipptundidel, eriti tööpäevade hommiku ja õhtutundidel. Suvistel nädalavahetustel pole ummikud haruldased, ka hilisõhtuti. Ateena kesklinna pääseb metrooga (www.ametro.gr) ja kohapeal saab liikuda jalgsi. Peamised vaatamisväärsused ei asu üksteisest kaugel. Raskusi parkimiskoha leidmisega võib tekkida kõrghooajal ka väikestes mägikülades, mis on populaarsed turismikeskused – Delfi, Meteoora jne. Nii liiklus kui rahvastatus on Ateenas tavaliselt hõredam augustis, mil kohalikud elanikud puhkavad suvekodudes või saartel.

Ateena Rahvusvahelisest Lennujaamast E. Venizelos (www.aia.gr) saab kesklinna sõita nii metrooga, bussidega kui ka taksodega. Buss X95 sõidab lennujaamast kesklinna Syntagma väljakule 24h ööpäevas. Metroopileti hind on 10 eurot, ekspressbussi pileti hind 8 eurot. Lisaks metroole ja bussidele liiguvad Ateena tänavatel ka trollid ja trammid (www.tramsa.gr). Trammiliinid on suhteliselt uued ning avati pärast 44-aastast pausi vahetult enne 2004. aasta Ateena olümpiamänge. Trammid liiguvad kesklinnast vaid lõuna- ehk merepoolsetes suundades. Metrooliine on kolm, neid eristatakse värvidega ja nendes orienteerumine on lihtne vagunites oleva täpse joonise tõttu. Ühistranspordi pileteid saab osta kioskitest, metroo- ning trammipeatustest. Ühistranspordi pileti hind on ühtlustatud – 1.40 EUR, millega saab sõita 1,5h erinevates transpordivahendites. Ühistranspordi kuupiletid on müügil kuu viimastel päevadel ning kuu alguse viiel esimesel päeval metroopeatustes. Rohkem infot http://www.amel.gr/

Kreekas on suhteliselt soodne ja mugav liiklusvahend takso. Taksot kasutades peab reisija piisavalt täpselt teadma, kuhu sõita soovib. Taksojuht teab linnaosa, kuid täpsemaid tänavaid siiski harva, seetõttu soovitav nimetada kõigepealt linnajagu ja alles seejärel tänava nimi. Samuti võivad tänavate nimed erinevates linnaosades olla samad. Öösel on taksodel kallimad tariifid. Kõikides ametlikes taksodes (kollased) on taksomeetrid ja alati jälgige, et see oleks sisse lülitatud, vastasel korral võit turistina rumalusest maksta mitu korda kallimat hinda. Soovitame küsida tšekki, sest selle alusel saab hiljem kaebust esitada.

Linnade vahel liiguvad nii lennukid, bussid (www.ktel.gr) kui ka rongid (www.ose.gr), millest viimased pole alati täpsed. Kiirteed on Kreekas tasulised.

Lahtiolekuajad

Pühapäeviti on kauplused suletud. Avatud on vaid suveniiripoed turistiderohketes linnajagudes ning mõningad pagariärid. Söögi- ja joogikohad on avatud. Igas linnaosas on nädalavahetusel avatud vähemalt üks apteek ja tänavaturg.

Dokumendi kaotamine või vargus

Dokumentide kaotamise või varguse puhul tuleks pöörduda tõendi saamiseks lähimasse politseijaoskonda. Seda eelkõige teie isiku kaitseks, võimaliku identiteedivarguse eest kui kindlustuse jaoks. Aukonsul või saatkond saavad väljastada isikule ajutise reisidokumendi, millega saab tagasi Eestisse naasta.

Arstiabi

Eesti Haigekassas kindlustatud inimesed, kes viibivad teises liikmesriigis ajutiselt, saavad vajaminevat arstiabi võrdsetele tingimustel selles riigis elavate kindlustatud inimestega. Selleks tuleb taotleda Haigekassast Euroopa ravikindlustuskaart. Vajaminev arstiabi ei ole siiski tasuta – maksta tuleb patsiendi omavastutustasud (visiiditasu, voodipäevatasu jne) asukohamaa tariifide järgi. Lisaks Euroopa ravikindlustuskaardile soovitame sõlmida ka reisikindlustuse.

Kreeka hädaabi numbrid

Põhilised abinumbrid on Ateenas ja kõikjal Kreekas samad:
Üleeuroopaline: 112
Politsei: 100
Politsei info: 1033
Kiirabi: 166
Tuletõrje: 199
Maanteeabi: 104
Turismipolitsei Ateenas : 171
Turismipolitsei väljaspool Ateenat 210 171 – osutatakse abi ka linnas eksinud külalistele või teenindussfääris tekkinud kaebuste korral.

Enne reisi soovitame end registreerida ja teha reisikindlustus.